Kuidas vältida ebaviisakaid teenuseid Pariisis & Prantsusmaa: 5 nõuannet

2024 Autor: Cyrus Reynolds | [email protected]. Viimati modifitseeritud: 2024-02-07 17:52

Kõik teavad, et pariislased on ebaviisakad, eks? Tõsi, see on stereotüüp, mille külge kipuvad isegi prantslased väljaspool suurpealinna raevuk alt klammerduma. Kui küsite Toulouse'i, Nantes'i või Lyoni elanikelt, võivad nad tõenäoliselt vastata veidi teadva naeratuse ja dramaatilise ohkega, kui küsite neilt, mida nad pealinnast arvavad, isegi kui kommenteerite: "Ma ei saa pidage vastu! Inimesed on nii snoobsed, stressis ja ebaviisakad!"

Miks on siis oluline vaidlustada seda, mis näib olevat üldteada isegi prantsuse kaasmaalaste seas ja mõnikord isegi pariislaste endi poolt? Noh, nagu selgitame oma lõbusa pilguga Pariisiga seotud levinuimatele stereotüüpidele, on mõiste "viisakus" ise suurel määral kultuuriliselt suhteline.

See huvitav Guardiani artikkel uurib näiteks seda, kuidas idee Pariisi "viisakast" restoraniteenusest taandub enamasti kultuurilistele arusaamatustele: ameeriklased on harjunud, et serverid tulevad küsima, kuidas neil läheb. viis minutit, eelistavad prantslased einet sööma üksi jätta. Eriti ei meeldi neile, kui neile esitatakse arve enne, kui nad on seda küsinud, sest tundub, et serverid tõrjuvad neid välja.

Ärgem tehkem nalja: mõnikord on teenindus seda tõestiebaviisakas. Ja turistidel on õigus eeldada põhimõtteliselt viisakat kohtlemist serveritelt, kaupluste omanikelt või teabebüroo töötajatelt. Kui teid solvatakse, teid jäetakse tundideks ilma teeninduseta ootama või keeldute teenusest kahtlastel põhjustel, esitage kaebus.

Kuid enamasti on seal hall ala, mis tuleb paremini määratleda. Ebaviisakus on mõnikord taju küsimus ning Pariisis levinud põhiliste kultuurikonventsioonide ja hoiakute õppimine võib teie kogemusi oluliselt leevendada. Meie lõpptulemus? Kui tunnete muret Pariisi ebasõbraliku teeninduse pärast ja soovite õppida, kuidas restoranides, poodides ja tänavatel korraldada tüüpilisi kultuurivahetusi, lugege edasi.

Alustage iga vestlust nende viisakate prantsuskeelsete väljenditega

Erinev alt USA-st, Ühendkuningriigist ja isegi Euroopa riikidest, nagu Hispaania, kus mitteametlik "tu" on norm, kasutatakse Pariisis ja ülejäänud Prantsusmaal ametlikke tervitusi laialdaselt ja neid peetakse viisaka käitumise osaks. Olenemata sellest, kas tellite sarvesaia Pariisi pagariärist, küsite kohaliku turismibüroo töötaj alt kaarte või nõu või küsite teed tänaval, alustage vahetust alati sõnadega "Bonjour, Madame" või "Bonjour, Monsieur " (Ma ei soovita "Mademoiselle'i" üldiselt noorematele naistele, kuna mõne arvates on see alandlik või ülemeelik). Kasutage neid iga. Vallaline. Aeg.

Miks? Kui te selle lihtsa viisaka tervitusega oma vahetust ei ava, siis oma Pariisi server või tänavkülastaja peab SIND tõenäoliselt ebaviisakaks. Nii et ärge olge üllatunud, kui keegi vastab kärmelt või ärritunult, kui te otse tema poole laadite ja ütlete "Tere, anna croissant" või isegi viisakam alt: "Vabandage, kuidas te Eiffeli torni juurde pääsete ?" ütlemata "Bonjour" või "Excusez-moi, Monsieur?"

Võite vastu öelda, et prantslased peaksid natuke inglise keelt oskama. Ja loomulikult teeb seda enamik. Aga tegelikult, kui raske on õppida mõnda lihtsat viisakat tervitust prantsuse keeles? See on väike, kuid märkimisväärne märk austusest teie vastuvõtva kultuuri vastu ja signaal, et teil on enne külastust kulunud veidi aega, et õppida midagi üldisest kohalikust etiketist.

Me kõik garanteerime, et teie kogemus on vähem alt veidi sõbralikum, kui järgite seda reeglit. Muidugi välja arvatud juhul, kui teil on halb õnn ja te ei puutu kokku vihaste ja pahurate tüüpidega (kellel on tõenäoliselt sarnased isiksuseomadused olenemata sellest, kas nad elasid Pariisis või New Yorgis).

Ära eelda, et restoraniserverid hõljuvad ja naeratavad

Veel üks kultuurilise arusaamatuse allikas, mis paneb paljud arvama, et Pariisi kimbutab parandamatult ebaviisakas teeninduskultuur? Restoranide, kohvikute ja baaride hea teeninduse standardid on Prantsusmaal sageli erinevad.

Kui näiteks ameeriklased on harjunud sellega, et serverid tulevad iga viie minuti tagant veeklaase täitma ja küsivad rõõms alt, kas toidud on nuuskpiiritusega, siis prantsuse keelinimestele üldiselt meeldib, kui neile antakse ilma liigsete katkestusteta ruumi ja aega süüa ja vestelda. Võite eeldada, et teie server tuleb söögi ajal mitu korda, et puhastada taldrikud, tuua teie järgmine roog ja täita kõik teie soovid, kuid peale küsimuse "C'est terminé?" (Kas olete lõpetanud?), räägivad nad harva ega pruugi säravaid naeratusi pakkuda.

Üldiselt jätavad nad ka toidukordade vahele väikese vahe, et oleks aega seedida ja oma einet korralikult nautida. Prantslased võtavad restoranis väljasõitudel rohkem aega: kui te pole tunde oodanud tähelepanu, proovige pigem nautida kogemust, mitte ohata ja aeglase teeninduse pärast.

Lugege seotud funktsiooni: Pariisi restoranides kasutatavad sõnad ja fraasid

Veel üks oluline kultuuriline erinevus? Enamikul juhtudel ei esita serverid teile arvet automaatselt. Seda peetaks tegelikult uskumatult ebaviisakaks žestiks, sest prantslaste jaoks tähendab see, et nad tahavad, et te oma laua võimalikult kiiresti tühjendaksite, et lasta see järgmistel klientidel enda kätte võtta.

Kuigi mõnele turistile võib teenindus aeglane või eemale hoida, siis lühid alt öeldes peetakse mõnda käitumist, mida võite seostada külmuse või isegi ebaviisakusega, tegelikult Prantsusmaal tavalise viisaka teeninduse osana. Nii et ärge jätke oma teenindajat ilma jootrahast lihts alt sellepärast, et ta ei lasknud teile lai alt naeratada ja teie lapsele möllanud. Pisut ametialast distantsi peetakse Prantsusmaa teenindussektoris sobivaks.

Lugege seotud: Kuidas Pariisis jootraha anda?

Ära ootakõik toimib nii nagu teie kodumaal

Olete harjunud, et teie lemmikbaguette võileival on mitte-Dijoni sinepit, kuid pagariäris ei ole Prantsuse sinepit (see on muidugi suur vale nimetus, kuna see pole prantsuse keel, lapsed.) Veelgi enam raevutseval kombel ei tee nad võileibu eritellimusel: peate rahul olema nendega, mis neil juba olemas on. Teie lastele meeldib lõuna- ja õhtusöögiks kalapulki süüa, kuid väidetav alt lastesõbralikus brasseriis väljaspool teie hotelli on noortele sööjatele pakkuda ainult pastat ja hamburgereid (Loe seotud: Lastega Pariisi külastamine). Olete harjunud, et Ameerika kaubamajade ametnikud liiguvad üle ruumi, et aidata teil oma suurust leida, kui näete välja, nagu oleksite mõnda aega otsinud, kuid Pariisis jäävad töötajad eemale ja jäävad kassapidajatest eemale. Pariisi metroos olles proovite alustada vestlust naisega tema armsast lapselapsest, et ta siis korraks naerataks ja pööraks end jõhkr alt kõrvale, just nagu püüdsite talle rääkida oma imearmsast 6-aastasest lapselapsest…

Mis annab? Mida sa valesti oled teinud? Miks ei võiks asjad olla nii nagu kodus?

Esimene samm siin on hingamine. Pidage meeles, et reisimine ei tähenda ainult kuulsate ajalooliste vaatamisväärsuste külastamist ja välismaise köögi nautimist. See tähendab sukeldumist täiesti erinevasse kohta koos terve hulga erinevate eeldustega selle kohta, kuidas maailm peaks toimima, ning kummaliselt võõraste tavade ja reeglitega. Osa reisimise lõbusast on õppimine kohanema, et näha, et teie enda eeldused ja reeglid, sealhulgas midateeb hea võileiva, kuidas poeomanikud peaksid teie kohalolekule reageerima ja kuidas lapsed peaksid avalikus kohas käituma, on tegelikult kultuuriliselt suhtelised.

Lugege seotud: 10 kõige tüütumat asja Pariisi kohta

Ok. Kas olete hinge tõmbanud? Nüüd, selle asemel, et ärrituda selle üle, et kodus pole kõik täpselt nii, nagu nad on, nautige seiklust olla kusagil märkimisväärselt teistsuguses kohas. Praegusel globaliseerumise ja ettevõtete võrdsuse ajastul on see päris põnev asi.

Lugege seotud: Kuidas leida Pariisist ainulaadseid kingitusi

Ärge küsige võõrastelt isiklikke küsimusi ega vestelge nende kõrvadega, kui seda ei julgustata

See näpunäide on seotud eelmises punktis toodud punktiga. Kui paljudes kultuurides peetakse võõrastega nääklemist täiesti normaalseks ja isegi soovitavaks, siis pariislased kipuvad olema veidi vaoshoitud. Nad on üldiselt sõbralikud ja viisakad, kui neile esitatakse praktiline küsimus (eeldusel, et kasutate neid põhilisi prantsuskeelseid tervitusi, millest me punktis nr 1 räägime), ja on tavaline, et kohalikud lähevad oma asjadest välja. kuidas anda juhiseid, aidata külastajatel leida ideaalne restoran või anda nõu, millise metrooliiniga sõita. Nad ei ole nii entusiastlikud kui kuulevad teie elulugu, ükskõik kui huvitavana see teile tundub; ja nad on kindlasti üllatunud, kui hakkate neilt isiklikke küsimusi esitama. Kui vestluskaaslane just lõunale ei kutsu ja isiklikumat vestlust ei algata, siis ära küsi tem alt, kus nad elavad. Ärge küsige neilt nende religiooni, poliitiliste tõekspidamiste või prantsuse keele kohtainimesed "tõesti" vihkavad ameeriklasi (enamik tõesti mitte). Hea on küsida nõu oma lemmikpagariäri või -muuseumi kohta. Kuid hoiduge oma hinge avalikustamisest ega palust neil sama teha.

Saage orienteeruda, külastades turismiinfokeskust

Olgem ausad: volitatud ja teadlikud külastajad naudivad oma reisi tõenäolisem alt, mõistavad külastatava koha konteksti ning tunnevad end omakorda lõõgastunuma ja kontrollivam alt. Külastades oma reisi alguses ühte linna paljudest turismiinfokeskustest, saate ühe (tavaliselt väga sõbraliku) töötajaga rääkida mis tahes erivajadustest või muredest, anda teile kaardid ja muud dokumendid, mis aitavad juhendada. teid viibimise ajal ja anda nõu probleemide lahendamiseks (või vähem alt suunata teid õigesse teenindusse).

Mõned tervituskeskuste linnajuhised ja kaardid saab Internetist alla laadida siit.

Sellega seoses lugege meie juhendit Pariisis turvaliselt viibimise kohta. Miski pole jõhkram kui naisena üksi reisides taskuvargus või ahistamine. Kasutage meie nõuandeid, kuidas neid ebameeldivaid kogemusi oma viibimise ajal vältida, ja olge ettevaatlik.