Fidži keele rääkimine: levinud sõnad ja fraasid

2024 Autor: Cyrus Reynolds | [email protected]. Viimati modifitseeritud: 2024-02-07 18:23

Fidži on üks Vaikse ookeani lõunaosa suuremaid saarerühmi ja kuigi peaaegu kõik Fidži elanikud räägivad inglise keelt, mis on riigi ametlik keel, kasutavad paljud kohalikud endiselt fidži keelt.

Kui plaanite külastada Fidži saart, ei ole viisakas tutvuda selles keeles levinud sõnade ja fraasidega, vaid see võib teid armastada ka juba niigi soojadele ja vastutulelikele Fidži inimestele.

Üks sõna, mida pidev alt kuulete, on nakkav "bula", mis tähendab "tere" või "tere tulemast". Võite kuulda ka "ni sa yadra", mis tähendab "tere hommikust" või "ni sa moce", mis tähendab "hüvasti". Enne selle keele rääkimist peate siiski teadma mõningaid põhilisi hääldusreegleid.

Sõnade hääldamine traditsioonilises fidži keeles

Muude keelte rääkimisel on oluline meeles pidada, et mõningaid täishäälikuid ja kaashäälikuid hääldatakse teisiti kui Ameerika inglise keeles. Enamiku fidžikeelsete sõnade hääldamisel kehtivad järgmised eripärad:

Tähe "a" hääldatakse "ah" nagu isas
Tähe "e" hääldatakse "ey" nagu onlaht
Tähe "i" hääldatakse "ee" nagu bee
Tähe "o" hääldatakse "oh" nagu go
Tähe "u" hääldatakse "oo" nagu loomaaias
Tähed "ai" hääldatakse "ie" ja on vale

Lisaks on iga d-tähega sõna ees kirjutamata täht "n", nii et linna Nadi hääldataks "Nah-ndi". Tähte "b" hääldatakse kui "mb" nagu bambuses, eriti kui see on sõna keskel, kuid isegi sageli kuuldava "bula" teretulemise korral kostab peaaegu vaikne, sumisev "m" heli. Samamoodi on teatud sõnades, millel on "g", selle ees kirjutamata "n", nii et sega ("ei") hääldatakse "senga" ja tähte "c" hääldatakse "th, " so " moce, mis tähendab hüvastijätmist, hääldatakse "moe-they".

Võtmesõnad ja fraasid

Ärge kartke Fidžit külastades proovida mõnda levinud sõna, olenemata sellest, kas räägite tagane (mees) või marama (naine) ja ütlete "ni sa bula" ("tere") või " ni sa moce" ("hüvasti"). Fidži kohalikud elanikud hindavad kindlasti seda, et leidsite aega nende keele õppimiseks.

Tere: Ni sa bula või lihts alt bula
Hüvasti: Ni sa moce
Tere hommikust: Ni sa yadra
Jah: Lo
Ei: Sega
Palun:Yalo vinaka
Vabandage: Tolou
Aitäh / hea: Vinaka
Suur tänu: Vinaka vaka levu
Mis see on?: Cava oqo?
See on…: E dua na …
Maja: Vale või bure
Mees: tagane
Naine: marama
WC: Vale lailai
Küla: Koro
Kirik: Vale ni lotu
Pood: Sitoa
Söö: Kana
Jook: Gunu
Kookospähkel: Niu
Kiiresti: Vaka totolo
Suur: Levu
Väike: Lailai
Aeglaselt: Vaka malua
Natuke/väike: Vaka lailai
Palju/suurepärane: Vaka levee
Üks: Dua
Kaks: Rua

Kui unustate, võite alati lihts alt kohalikult abi küsida. Kuna enamik saarlasi räägib inglise keelt, ei tohiks teil reisil suhtlemisel probleeme tekkida ja võite isegi õppida! Ärge unustage kohelda saarte kultuuri alati austusega, sealhulgas keelt ja maad, ning peaksite kindlasti nautima oma reisi Fidžile.